Voldemar Mölder

Voldemar Mölder-  teatri- ja maalikunstnik 13.VII 1904-01.V1986 Sündinud ja surnud Rakveres. Õppis Rakvere poeglaste algkoolis ja a-ni 1923. gümnaasiumis. Aastast 1927 õppis “Pallases”, mille lõpetas 1936.a. Oli N.Triigi õpilane. On õppinud ka Tallinna Kunsttööstuskoolis. See sobib hästi gümnaasiumijärgsesse aega. Täiendanud end 1937.a. Pariisis, Berliinis ja Dresdenis.

  Proovis kätt raamatu illustraatorina, illustreerides lasteraamatu „Mängusõduri elulugu.“, mis ilmus Looduse lasteraamatu sarjas 1936. aastal Tartus. Oli kunstiühingu “Pallas” liige.

Töötas 1940-65 Rakvere Teatris dekoraatorina. Kujundas u. 150 Rakvere Teatri lavastust.

Esiletõstmist väärivad: A.H.Tammsaare “Kõrboja peremees”(1944),

“Andres ja Pearu”(1945), E.Vilde “Mahtra sõda” (1945) ja “Külmale maale”(1954), A.Kitzbergi “Enne kukke ja koitu”(1947),”Libahunt”(1949).

Näitused: aastast 1935 ku-ü “Pallas” ja KKSKV näitused, Eesti kunsti näitus Riias ja Kaunases 1937.a.

B. A.Viilma “Dekoraator Voldemar Mölder 60- aastane. S.V. 1964. 4.dets.

 (Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon. Eesti Entsülkopeediakirjastus 1996)

   Voldemari vanemad olid tublid tööinimesed. Ehitasid Rakvere linna 2 maja, kusjuures oli veel plaanis kolmas ehitada (igale lapsele maja). Isa pidas sepa ametit. Sealt ka laste kunstianne. Sepikoda oli ehitatud kivimaja esimesele korrusele. Samas hoones oli ka perele mõeldud korter. Sepikojas oli tööle palgatud üks sepapoiss. Tegeleti kõikvõimalike sepikoja töödega ja turul müüdi oma valmistatud saane. Ema hoolitses aia eest. Kuna oli suur õunaaed, siis valmistati hoidiseid. Ema valmistas kogu perele toitu ja lisaks oli puumajas kaupluse ruum, kus ema poodi pidas.

   Voldemar lõi 1930-datel aastatel aktiivselt kunstielus kaasa. 1935. aastal Helene ja Voldemar abiellusid. Elati alguses Tartus, hiljem Rakveres vanemate majas.

    Sõja ajal kutsuti Voldemari küll vene- ja saksa armeesse. Kuna teater pidi sõja ajal töötama, siis Voldemar kutsuti tagasi ja tema sõjaväes olek piirdus kaitsekraavide kaevamisega.

    Nõukogude periood muutis palju kunstniku elus. Vanemate majad natsionaliseeriti. Voldemari perele jäeti alles nende korter majas, kuid ema ja isa pidid endale leidma uue elamise. Nad elasid Aasa tänaval, kus olid üürilisteks väikeses toas. Sepikoja tegevus lõpetati, tööriistad viidi kusagile linna sepikotta, kus Voldemari isa tööle hakkas. Kuna talle riik pensioni ei maksnud, siis käis tööl kõrge eani ja suri tööl sepahaamer käes. Vanemad olid vaikse loomuga inimesed ja kunagi ei kuulnud kurtmist nendele tehtud ülekohtu kohta. Kuigi aeg oli vilets, kutsus Voldemari ema, keda peres mammaks kutsuti, ikka tihti oma poole lõunale ja koos said veedetud sünnipäevad ja jõuluõhtud.

    Tööd teatris sõjajärgsel perioodil iseloomustas:

·        Õhtuti peale etendust võeti linnas ära elekter- töötati päevasel ajal.

·        Dekoratsioonide valmistamisel tuli materjalidega kombineerida, kuna kõike nappis.

·        Palk oli väike ja osa sellest maksti välja riigilaenu piletites.

Peres oli raske majanduslik olukord. Võib-olla puudus kunstnikel majanduslik mõtlemine, kuid see polnud kindlasti peamine põhjus.

 Õhtuti Voldemar joonistas kostüümikavandeid.

 Voldemaril oli suur huvi ajaloo, riikide, rahvaste ja kõige rohkem looduse vastu. Oma hobidega tegeles tõsiselt terve elu. Ta uuris taimi, selle alast kirjandust ja kogus kivistisi. Tegi märkmeid ja teadis peast taimede ladina keelseid nimetusi. Omas selle alast kirjandust:

Eesti NSV floora III 1959.a.  ENSV Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanikainstituudi väljaanne .; Tarti Riikliku Ülikooli A.Rõõmusoks “ Viru Seeria stratigraafia Põhja-Eestis” 1970.a. vene keelne väljaanne.; ENSV Teaduste Akadeemia Geoloogia instituut “Siluri ajastu Eestis” 1964, 1970.

Tegi jalutuskäike loodusesse. Tundis huvi ka seente vastu . Korjas ja sõi seeni, mida tänapäeval loetakse eriti väärtuslike hulka, kuid mida tookord eriti ei olnud kombeks korjata.

   Maalimisega tegeles tööst vabal ajal. 50-datel maalis näiteks Rakvere Teatri parki  ja muid loodusvaateid. Pensionile jäädes hakkas teda huvitama linnamaastik. Maalidel kajastusid veidi välja venitatud figuuridega inimesed tänavapildis.

   Tallinnas tütarde pool külas käies külastas kunstinäituseid ja armastas kohvikus käia. Oma elu ajal ei olnud eriti arstil käinud, nii et kõrges eas, kui tekkisid tõsised tervisehäired, ei osanud arst algul tema kohta midagi öelda, kuna ei olnud temaga kokku puutunud. Voldemar oli vaikse ja lepliku loomuga inimene, kes ei tõstnud kunagi häält. Oma Rakvere linnale truuks jäädes elas ta tormamata ära oma pika elu ja oli väga tänulik, et ta toodi haiglast koju, kui oli aeg sest ilmast lahkuda.

LÄÄNE-VIRUMAALT ON VÕRSUNUD ARVUKALT KUNSTNIKKE. PALJUD KUNSTNIKUD ON

SIIN LÜHEMAT VÕI PIKEMAT AEGA ELANUD JA TÖÖTANUD. KUNSTI VALLAS

TEGUTSEVAD ,TEGUTSESID, PEA KÕIK RAKVERE SEPA HANS MÖLDERI JA TA

ABIKAASA ALIDE-THERESE ,SÜND. WUNDERLICH, JÄRGLASED.

MÖLDRITE ESIMENE LAPS ,POEG VOLDEMAR LÕPETAS KÕRGEMA KUNSTIKOOLI

,PALLAS, 1936,TEMA ÕDE BENITA 1929. MÕLEMAD NAD

ABIELLUSID ,PALLASLASTEGA, JA MÕLEMAD ASUSID OMA PEREGA ELAMA

VANEMATEKOJU RAKVERRE.

VOLDEMAR MÖLDER KOOS MAALIKUNSTNIKUST ABIKAASA HELENEGA JA BENITA

KOOS SKULPTORIST ABIKAASA AUGUST VOMMIGA ANDSID TOONI RAKVERE KUNSTIELUS

JUBA 1930. AASTAIL.VOLDEMAR MÖLDERI PERE KA AASTAKÜMNEID HILJEM.

MÖLDRITE KÕIK KOLM TÜTART-MERIKE,INGRID JA SILJA-TEGELEVAD

MAALIKUNSTIGA,VANEM NEIST MERIKE,RIMM,ON ERIALALT

SKULPTOR.KUNSTIAKATEEMIAS ÕPPIS KUNSTIÕPETAJA INGRIDI POEG INDREK,JÄRVE,

VABAL AJAL TUNNEB JOONISTAMISEST RÕÕMU SILJA TÜTAR HELGA-MAIKEN ,HOVI,

KUNSTNIKUD ON KA VOMMIDE PERE LIIKMED.NII BENITA VOMM KUI POEG

ANTS-ERIK JATÜTAR MAI-REET ,JÄRVE, KUULUVAD EESTI KUNSTNIKE KOONDISSE

TORONTOS ,EKKT, OLLES AASTAKÜMNEID SEALSE EESTI KUNSTIELU KORRALDAJAID.

OMA ELU JA TÖÖ ON KUNSTIGA SIDUNUD MAI-REEDA POEG JAAK TOOMAS,JÄRVE,

PRAEGUNE EKKT JUHATUSE LAEKUR.

MÖLDRITE SUGUVÕSSA LAIEMAS MÕTTES KUULUB USA-s TEGUTSEV MAALIKUNSTNIK

PETER TOIVO MARIG,KELLE EMAPOOLNE VANAEMA OLI ALIDE-THERESE MÖLDRI ÕDE.